Betooni keskkonnaklassid
Keskkonnaklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Keskkonnaklassi valik ei välista betooni kasutamiskohas kehtivate eritingimuste arvestamist või selliste kaitsemeetmete rakendamist, nagu roostevaba teras või teised korrosioonikindlad metallid ning betooni või armatuuri kaitsevõõbad. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu erinevat mõjurit, sel juhul kasutatakse keskkonnatingimuste väljendamiseks keskkonnaklasside kombinatsiooni.
Keskkonnaklasside kirjeldus standardis EVS-EN 206
Klassi tähis |
Keskkonna kirjeldus |
Näited keskkonnaklasside rakendamise kohta |
1 Korrosiooni- või muu oht puudub |
||
X0 |
Kui betoon ei sisalda sarrust ega tariraudu: kõik tingimused, välja arvatud need, mille puhul esineb külmumine/sulamine, kulumine või keemilised mõjurid. |
Betoon väga kuiva õhuga siseruumides. |
2 Karboniseerumisest põhjustatud korrosioon |
||
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon puutub kokku õhu ja niiskusega, siis liigitatakse keskkonnatingimusi järgnevalt: |
||
XC1 |
Kuiv või püsivalt märg |
Betoon madala õhuniiskusega siseruumides. |
XC2 |
Märg, harva kuiv |
Kaua veega kontaktis olevad betooni pinnad. |
XC3 |
Mõõdukalt niiske |
Betoon mõõduka või kõrge õhuniiskusega siseruumides. |
XC4 |
Vaheldumisi märg ja kuiv |
Veega kokkupuutuvad pinnad, mis ei kuulu klassi XC2. |
Keskkonnaklasside kirjeldus standardis EVS-EN 206
Klassi tähis |
Keskkonna kirjeldus |
Näited keskkonnaklasside rakendamise kohta |
3 Kloriidist (välja arvatud merevee kloriidid) põhjustatud korrosioon |
||
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes kloriidi, sealhulgas jäitevastaseid sooli sisaldava veega, mis ei pärine mereveest, on keskkonnaklassid järgmised: |
||
XD1 |
Mõõdukalt niiske |
Betoonpinnad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad. |
XD2 |
Märg, harva kuiv |
Ujumisbasseinid. |
XD3 |
Vaheldumisi märg ja kuiv |
Silla osad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad. |
4 Merevee kloriidist põhjustatud korrosioon |
||
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes mereveega või sooli sisaldava mereõhuga, on keskkonnaklassid järgmised: |
||
XS1 |
Sooli sisaldav õhk, kuid mitte otsene kontakt mereveega |
Kaldal või selle lähedal asuvad konstruktsioonid. |
XS2 |
Vee all |
Mereehitiste osad. |
XS3 |
Loodete-, piisk- ja uduveevööndid |
Mereehitiste osad. |
5 Külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega/-ta |
||
Kui märjale betoonile mõjub nimetamisväärsel arvul külmumis/sulamistsükleid, on keskkonnaklassid järgmised: |
||
XF1 |
Mõõdukalt veega küllastunud, |
Vihma ja külma eest kaitsmata püstsed betoonpinnad. |
XF2 |
Mõõdukalt veega küllastunud, jäitevastase ainega |
Teekonstruktsioonide püstsed betoonpinnad, mis on külmumise ja jäitevastast ainet sisaldavate udupiiskade eest kaitsmata. |
XF3 |
Tugevasti veega küllastunud, |
Vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad. |
XF4 |
Tugevasti veega küllastunud, |
Jäitevastaste ainete mõjule avatud tee- ja sillakatted. |
6 Keemilised mõjurid |
||
Kui betoonile toimivad tabelis 2 esitatud looduslikus pinnases ja pinnasevees esinevad keemilised mõjurid, siis vastavad keskkonnaklassid allpool toodutele: |
||
XA1 |
Madala keemilise agressiivsusega keskkond |
Betoon, mis on avatud looduslikule pinnasele ja pinnaveele vastavalt tabelile 2 EVS-EN 206 |
XA2 |
Mõõduka keemilise agressiivsusega keskkond |
Betoon, mis on avatud looduslikule pinnasele ja pinnaveele vastavalt tabelile 2 EVS-EN 206 |
3 Kloriidist (välja arvatud merevee kloriidid) põhjustatud korrosioon |
||
XA3 |
Kõrge keemilise agressiivsusega keskkond |
Betoon, mis on avatud looduslikule pinnasele ja pinnaveele vastavalt tabelile 2 EVS-EN 206 |
Standardis EVS-EN 206 esitatud betooni koostise ja omaduste soovitatavad piirväärtused
Keskkonnaklass |
||||||||||||||||||
Korro-siooni-oht puudub |
Karboniseerumisest tulenev korrosioonioht |
Kloriididest tulenev korrosioonioht |
Külmumise/sulamise mõjur |
Agressiivne keemiline keskkond |
||||||||||||||
Merevesi |
Muud kloriidid (mis ei pärine mereveest) |
|||||||||||||||||
X0 |
XC 1 |
XC 2 |
XC 3 |
XC 4 |
XS 1 |
XS 2 |
XS 3 |
XD 1 |
XD 2 |
XD 3 |
XF 1 |
XF 2 |
XF 3 |
XF 4 |
XA 1 |
XA 2 |
XA 3 |
|
Maks V/Ts |
- |
0,65 |
0,60 |
0,55 |
0,50 |
0,50 |
0,45 |
0,45 |
0,55 |
0,55 |
0,45 |
0,55 |
0,55 |
0,50 |
0,45 |
0,55 |
0,50 |
0,45 |
Min tugevus-klass |
C12/15 |
C20/25 |
C25/30 |
C30/37 |
C30/37 |
C30/37 |
C35/45 |
C35/45 |
C30/37 |
C30/37 |
C35/45 |
C30/37 |
C25/30 |
C30/37 |
C30/37 |
C30/37 |
C30/37 |
C35/45 |
Min tsemendi- sisaldusc |
- | 260 | 280 | 280 | 300 | 300 | 320 | 340 | 300 | 300 | 320 | 300 | 300 | 320 | 340 | 300 | 320 | 360 |
Min õhu-sisaldus |
- | - | - | - | - | - | - | - | - | - | - | - |
4,0a |
4,0a |
4,0a |
- | - | - |
Muud nõuded |
- | - | - | - | - | - | - | - | - | - | - |
Piisava külmumis/sulamis-kindlusega standardile EN 12620 vastav täitematerjal |
- |
Sulfaadikindel tsementb |
||||
Kui õhku ei manustata, tuleks betooni toimivust katsetada, kasutades sobivat katsemeetodit, ja võrrelda betooniga, mille külmakindlus antud keskkonnaklassi puhul on kontrollitud. Kui keskkonna sulfaatidesisaldus viib keskkonnaklassideni XA2 ja XA3, siis on oluline kasutada sulfaadikindlaid tsemente, mis vastavad standardile EN 197-1 või vastavatele täiendatud rahvuslikele standarditele. k-väärtuse kontseptsiooni rakendamisel muudetakse vesi-tsementtegurit ja tsemendisisaldust vastavalt jaotisele 5.2.5.2. |