Talvine betoneerimine
Betooni kivinemise kiirus sõltub väliskeskkonna temperatuurist - mida madalam on õhutemperatuur, seda aeglasem on ka betooni tardumine ja kivinemine. Kivinemise kiirus madalatel temperatuuridel on oluliselt aeglasem kui normaalsetel temperatuuridel. Normaalse all mõeldakse temperatuuri vahemikus +15...20ºC.
Värskelt paigaldatud betooni temperatuuri langemisel alla 0ºC on oht betooni külmumisele, mis toob kaasa betooni sisemise struktuuri kahjustumise ja paigaldatud betooni survetugevuse vähenemise.
Tuleb vältida betooni külmumise võimalust enne kriitilise tugevuse, milleks loetakse survetugevust 5 MPa, saavutamist. Kui ei ole võimalik vältida betooni külmumist enne 5 MPa saavutamist, tuleks tellida spetsiaalne betoonisegu, mille koostises on kasutatud lisandit, mis hoiab ära vee jäätumisest põhjustatud kahjustused värskele betoonile. Sellise betooni kasutamine on otstarbekas kohtades, kus betooni külmumine on paratamatu, nagu näiteks olemasolevate betoonkonstruktsioonide monolitiseerimine. Silmas aga tuleb pidada seda, et sellise betooniga ei tohi valada kandvaid konstruktsioone nagu sillused, talad ja ka posti. Betooni kivinemine 0ºC lähedastel plusskraadidel on väga aeglane ja kiireneb alles siis, kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb.
Ehitamise tempokuse tagab betooni temperatuuri garanteerimine tasemel +10ºC kuni +20ºC. Betoonivalu teostamisel õhutemperatuuri miinuskraadidel tuleb raketise pind eelnevalt soojendada, et betoon ei oleks valatud külmunud pinnale. Jälgida tuleb ka seda, et raketised ei oleks kaetud jääga või lumised. Valatava betooniseguga kokkupuutuv armatuur tuleb enne valu viia plusstemperatuuridele. Kui armatuur on miinuskraadidel, tekib armatuuri kokkupuutel betooniga selle ümber jää, ülessulamisel moodustub aga veekiht, mis halvendab märkimisväärselt kontakti betooni ja armatuuri vahel. Arvestada tuleks ka sellega, et juba mahajahtunud betooni ülessoojendamine on palju energiamahukam kui tarnitud betooni soojuse säilitamine. Kasuks tuleb betoonitööde läbimõeldud organiseerimine ning betooni võimalikult kiire ja ilma viivitusteta paigaldamine.
Talvisel betoneerimisel on üheks võimaluseks madalate temperatuuride mõju kompenseerimine kasutades kõrgema tugevusklassiga betoone. Teine võimalus on spetsiaalse keemilise lisandi kasutamine. See meetod kiirendab betooni kivinemisprotsessi madalatel temperatuuridel (+3ºC kuni 10ºC). Betoon, millele on lisatud kiirendajat, ei ole külmumiskindel. Seega tuleb vältida betooni temperatuuri langemist alla 0ºC.
Selleks, et talvistes tingimustes toota sooja betooni, tuleb teha tootjal lisakulutus täitematerjalide ja vee soojendamiseks. HC Betooni segusõlmedes on võimalik toota betoonisegusid, mille temperatuur ulatub kuni +25ºC. Kuuma betooni tarnimisel ja paigaldamisel tuleb arvestada tsemendi kiirema tardumisaja ning kiire töödeldavuse vähenemisega. Talvistes oludes on betooni tootmine oluliselt aeglasem kui suvel, seda tuleb arvestada suuremate valude planeerimisel.
Õhutemperatuuri langedes alla –15ºC on betoonisegul suur risk külmuda nii segurautodes kui betooni-pumpades ning seetõttu on segusõlmedel õigus keelduda betoonisegu väljastamisest.
Külmaindeks
Talvistes oludes betoneerimisel tuleb arvestada lisaks välisõhu temperatuurile ka tuulemõjuga - mida tugevam tuul, seda kiiremini toimub betooni jahtumine. Tuule mõju õhutemperatuurile saab jälgida Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardilt (Ilmavaatlused - Tuulekülm). Talvisel perioodil soovitame kasutada vajaduse korral betoonisegu FastMix.