Suvine betoneerimine

Ideaalseteks betoneerimise tingimusteks võib lugeda keskkonnatemperatuuri vahemikus +15 kuni 20ºC ning kõrget õhuniiskuse protsenti ja tuulevaikset ilma. Kõige halvemaks kombinatsiooniks aga tuulist kõrge temperatuuriga päikesepaistelist ilma.

Probleemid, mis kerkivad esile kuuma ilmaga betoneerimisel on: betoonisegu töödeldavuse kiire vähenemine ja sellest tulenev raskendatud betooni paigaldamine ja viimistlemine; plastilisest- ja kuivamiskahanemisest põhjustatud pragude tekkimise oht; betoonisegu töödeldavuse korrigeerimine ehitusplatsil vee lisamisega. Keskkonnatemperatuuri tõusuga betooni valmistamiseks kasutatavad materjalid soojenevad ning betooni temperatuur kipub ulatuma üle tavapärase +15...20ºC. Betoonisegu temperatuuri kasvades kiirenevad vee ja tsemendi vahelised reaktsioonid, mille tulemus on töödeldavust tagava vaba vee hulga vähenemine betoonisegus ja töödeldavuse tavapärasest kiirem langus ning kiire tardumine.

Mida kõrgem on tsemendi hulk betoonis, seda kiiremini väheneb töödeldavus ja seda kiiremini segu tardub. See on seotud segu soojaeralduse kasvu ning temperatuuri tõusuga. Töödeldavuse kao vähendamiseks, mis on seotud tsemendi ja vee vahelise reaktsiooniga, võib efektiivselt kasutada tardumist aeglustavaid betoonilisandeid. Aeglustavate lisandite õiges koguses kasutamine lubab ka kuumal ajal toota betoonisegusid, mis on töödeldavad ja paigaldatavad 4...8 tundi ja isegi kauem.

Vee kiire aurumine paigaldatud betooni pinnalt suurendab plastilise kahanemise ja pragude tekkimise ohtu. Need võivad tekkida esimeste tundide jooksul peale betooni paigaldamist. Plastilise kahanemise oht suureneb koos temperatuuri ja tuulekiiruse tõusuga ning õhuniiskuse vähenemisega. Kuuma ilmaga betoneerimise probleeme on võimalik vähendada või vältida, kasutades plastsemat segu, mille abil saab kiirendada betoonisegu paigaldamist. Et vältida vee kiiret aurumist, tuleks valatud betooni pinnad tuule mõju eest kinni katta.

Kindlasti tuleks vältida betoonisegule vee lisamist ehitusplatsil, kuna see tegevus vähendab betooni tugevust oluliselt. Segu plastsust on võimalik korrigeerida plastifikaatori lisamisega betoonisegule. Plastifikaatori kasutamine õigetes kogustes ei halvenda betooni omadusi.

Tähelepanu tuleb pöörata betooni paigaldusjärgsele hooldusele, et vältida betooni pindade kiiret kuivamist. Eriti tähtis on paigaldusjärgse hoolduse teostamine põrandate puhul, kus pealsepinna kiire kuivamine põhjustab erinevusi põrandaplaadi niiskuses ja kahanemises vertikaallõikes. Vee aurumisest põhjustatud kahanemisdeformatsioonid põrandaplaadi pealispinnas põhjustavad põrandate pragunemist ja kõverdumist. Minimaalseks järelhoolduse teostamise ajaks võib pidada 3 ööpäeva, kuid betoonile vajalike püsivusomaduste tagamiseks oleks vajalik teostada järelhooldust kuni 7 ööpäeva. Kõige lihtsam viis järelhoolduse teostamiseks on märja betoonipinna katmine tihedalt paigaldatud kilega. Vertikaalpindade puhul on sobiv pidev betoonpinna veega kastmine. Kui kasutatakse nn. järelhooldusainet, tuleb jälgida, et see kantakse betooni pinnale õigeaegselt ning piisavas koguses vee aurumist takistava kihi tekkeks.