Lutheri Ärimaja masinasaal
Konkursi "Aasta betoonehitis 2017" nominent ja arhitektuuri eriauhinna võitja.
Žürii kommentaar: „Pieteeditundelise ajaloolise betoonarhitektuuri säilitamise ja eksponeerimise eest. Suurepärane koostöö ehitaja ja tellija vahel. Mõistlik kompromiss muinsuskaitse lähtekohtade ja uue kontseptsiooni vajaduste vahel.”
Žürii esimees Aadu Kana: „Suurepärane näide vana ja uue heast kooskõlast. 1912 rajatud Lutheri vabriku hoones on kõik vana betoon väärikalt säilitatud. Oluline tööstusarhitektuuri näide on tulevikule säilitatud.”
Kaasaegne büroohoone
Lutheri Ärimaja hoone on eriline oma klaasist katuse poolest, mis oli omal ajal suurim ja tänapäeval üks suurimaid klaaskatuseid Baltimaades. Arvestades hoone olulisust nii Eesti kui Euroopa arhitektuuriajaloos, kombineeriti kaasaegne interjöör hoone ajaloolise arhitektuuriga. Sisekujunduses kasutati palju Eesti disaini.
Mitmete esitatud projektide seast valiti välja HG Arhitektuuri arhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi töö. Sisearhitektuurilahendustes abistas sisearhitekt Kadri Tamme (Kadri Tamme Sisearhitektuur).
Tööstusarhitektuuri ajalugu
Lutheri Masinasaal asub Veerenni asumis. Asumi teljeks on Veerenni tänav, mis sai oma nime 1345. aastal rajatud veevarustuskanali järgi. Selle kaudu juhiti 1930ndateni Ülemiste järvest joogivett Tallinna vanalinna.
Lutheri kvartali rajamise lugu ulatub 19. sajandisse, kui Lutherite perekonna tellimusel rajati veekanali äärde saeveski. 1880. aastal otsustas Alexander Martin Luther, kelle järgi ettevõte oma nime sai, hakata tööstuslikult masinatega tootma ja väärtustama vineeri, mis oli tol ajal mööblitööstuses uudne materjal. Sealt saigi alguse Lutheri vabrikuhoonete järk-järguline ehitus.
Lutheri tehase mööblivabriku hooned rajati 1912. aastal. Masinasaali arhitektuuri taga seisavad Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr. Nende projekteeritud on ka Lutheri villa ehk tänane Õnnepalee ja Eesti Draamateater. 1912. aastal oli võimas betoonkonstruktsioon (kõrgus ca 17,5 m) oma suurte külgseintes asuvate akende (ca 4m x 2,5m) ja kogu hoone kesklöövi katva klaasist katuselaternaga luksus, mida tol ajal tööstushoonetes ei kohanud.
Lutheri kvartal on tervikuna arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all.
